Partisipa ba Assembleia Jeral Sesaun 41 iha Canada

WhatsApp Image 2022-10-05 at 08.19.03 (1)

(13-Outubru-2022) – International Civil Aviation Organization (ICAO) nu’udár Organizasaun espesiál ida ne’ebé hetan asisténsia husi Organizasaun Internasional Nasoins Unidas hodi regula Aviasaun Sivíl Mundial liu husi estabelesimentu enkuadramentu Legal sira hanaran Standard and Recommended Practices (SARPs) hodi unifika Civil Aviasaun iha mundo rai-klaran.

Iha tinan 2022 ICAO hala’o eventu kona-ba Assembleia Jeral Sesaun 41 iha Canada. Reuniaun refere hala’o kada tinan tolu (3) dala ida . Husi eventu ida ne’e ICAO konvida membru nasaun hamutuk 193, inklui Timor-Leste hodi tuir Assembleia refere. Assembleia Jeral nu’udár tempo importante ida ba nasaun membru ICAO sira atu  hamutuk hodi halo polítika Aviasaun mundial.

Partisipasaun husi Timor-Leste mai husi MTC, AACTL, I.P no ANATL E.P hodi ba asiste iha reuniaun Assembleia Jeral ICAO 41. Iha Reniaun refere fo sinal pozitivu ida ba ICAO no nasaun membru ICAO sira katak Timor-Leste iha politika sustentavel ida atu kontribui ba dezenvolvimentu Aviasaun global nian, no Timor-Leste iha komitmentu atu hasai effective implementation Aviasaun Civil Timor-Leste nian, nune’e bele asegura atividade Aviasaun Civil ida ne’ebé seguru no seguransa tuir padraun no rekomendasaun pratiku SARPs ne’ebé maka ICAO hatúr ona.

Delegadu Timor-Leste nian ne’ebé kompostu husi MTC, AACTL no ANATL aporveita diak tebes oportunidade ida ne’e, hodi partisipa no aprende kona ba polítika ICAO nian ne’ebé hato’o liu husi materias ou working paper ne’ebé maka apresenta.

Delegadu Timor-leste mós proativu tebes durante enkontru hodi fahe kona-ba dezenvolvimentu serbisu Aviasaun Civil iha Timor-Leste no mós simu dezenvolvidu liu husi rekomendasaun hirak ne’ebé hato’o atu nune’e bele hadi’a diak liu-tan serbisu Aviasaun Civil Timor-Leste.

Topiku Esensial iha Assembleia Jeral Sesaun 41

  1. Halo Polítika rekuperasaun ba sustentabilidade iha transporte Aéreo depois COVID-19;
  2. Halo akordus kona-ba metas ne’ebé maka tenki foti hodi halo redusaun no eliminasaun  ba emissões CO2 atu labele kontribui ba estargas ambiental liu husi operasaun transporte Aerea;
  3. Halo polítika  defenitivu atu fo apóio ba implementasaun projetu atu hasai EI (Effective Implementation) serbisu Aviasaun nasaun membru ICAO nian ne’ebé maka seidauk dezenvolvidu liu-husi prinsipiu “No Country is Left Behind”.

Objetivu

Objetivu prinsipal husi Assembleia Jeral 41 ne’ebé mak halo iha kada tinan tolu dala-ida, atu halo elisaun ba membru ICAO Counsil ne’ebé husi nasaun 36 atu governa konselhu ICAO ba periodu 2022-2025, Aliende eleisaun ba partisipantes atu representa iha konselhu diretiva ICAO nian, eventu ida ne’e fó mós biban ba ICAO atu ezerse ninia funsaun fundamentu hodi kria polítika ida atu asegura Seguru (Safety), Seguransa (Security) iha setór transporte Aereo Internasional ne’ebé sustentabel, nomos asegura katak Aviasaun nu’udár area importante hodi atu hasa’e kresimentu sosio, ekonomia, dezenvolvimentu kultural, no atu hasae efetividade transporte aerea liu husi serbisu mobilidade no konetividade.

Vantagem ba Timor-Leste partisipa iha Assembleia Jeral 41

  1. Timor-Leste hetan previlijiu nu’udár nasaun membru ICAO hodi ezerse ninia direitu atu  vota nasaun sira ne’ebé merese no iha benifisiu bilateral ho Timor-Leste hodi representa iha Konselhu Diretiva ICAO ba periodu tinan 2022-2025;
  2. Nu’udár oportunidade importante ida ba delagadus husi Ministeriu Transporte no Komunikasaun (MTC) ne’ebé kompostu husi AACTL no ANATL atu hatudu ba Mundu Internasional ou ICAO katak Timor-Leste mós iha komitmentu atu kontribui ba dezenvolvimentu aviasaun mundial nian, liu husi fó suporta working papers ne’ebé maka nasaun dezenvolvidu no Konselhu Diretiva ICAO nian apresenta iha plenaria durante sesaun Assembleia;
  3. Nu’udár oportunidade diak ida ba delegasaun Timor-Leste atu bele hasoru malu ho Sekretariu Jeral ICAO, Diretor Bureau Naevegasaun Aérea (ANB), Diretor Bureau Kooperasaun Tékniku (TCB) Diretor Regional Asia Pacific, Chefi Tékniku Koperasaun Security and Facilitation) atu koalia kona-ba dezenvolvimentu serbisu Aviasaun Civil Timor-Leste liga ba polítika ICAO nian ba Aviasaun mundial no membru nasaun ICAO, liu-liu oinsa polítika refere bele fó benifisiu ba Timor-Leste lori hasa’e Efetividade Implementasaun (Effective Implementation) iha programa USOAP-CMA iha Timor-Leste ninia serbisu Aviasaun Civil hodi bele halo vijilánsia maximu ba atividade Aviasaun Civil iha Timor-Leste, nune’e bele kontribui diak-liu tan ba polítika mobilizasaun no konetividade liu husi setór transporte Aérea hodi hasa’e kresimentu sosio-ekonómia no kultural;
  4. Nu’udár oportunidade diak ida ba Timor-Leste hodi hasoru malu ho delagadu husi nasaun membru ICAO sira, liu-liu nasaun viziñu Timor-Leste nian hanesan nasaun Malaysia no Indonesia, hodi koalia kona-ba koperasaun transporte no navegasaun Aérea nian no koperasaun Bilateral liu hosi tratadu Air Services Agreement (ASA).

Related Blogs